|
|
:: Wednesday, May 24, 2006 ::
Kuidas võtta sellist hetke näiteks. Et. Sa tead et sa ei näe kedagi enam ütleme näiteks 5 aastat. Sa tead et see päev tuleb ainult lähedamale. Ja mitte et püüaks võimalikult palju aega koos veeta vaid juba endale tundub vastupidiselt, et mida vähem näed seda vähem võiks see omamoodi haiget teha või? Mitte ei ole situatsioon selline poisi-tüdruku vaheline, et hakkad lahku minema kuna 1 kolib kuhugile maailma aanusesse pooletosinaks aastaks kuhu sul ligipääs puudub. Vaid selline, et paarkümmend aastat on igaüks elanud oma elu, pürginud kusagile kuhu ainult nemad ennast näevad, ja seda ka edukalt. Kuid mingil imelikul kokkusattumisel inimesed kohtuvad ja saavad ütleme et näiteks tuttavateks. Kolleegideks. Tutvus süveneb ja tuttavatest on poolteist aastat hiljem saanud iseeneselegi mõistmatult eriti head sõbrad. Täiesti kompleksivabad sõbrad nagu sa arvasid et ainult 6 aastased võivad olla või siis sellised kes on titest saati üles kasvanud ja tunnevad teineteist läbi ja lõhki, mitte sellised kes teineteisele kapis nokut näitavad vaid lihtsalt head sõbrad. Aga hoolimata aja möödumisele ajavad sõbrad tagaplaanil ikka ju enda rida, sest paratamatus on see et elu vajab elamist. Ja umbes kuu ajase vahega, mis kosmilises spektris on siiski müstiliselt minimaalne, toimub mõlemil see läbimurre mida nad alati on lootnud tulevat, aga mitte VEEL, mitte nii kiiresti. Kiire on hea, aga mõlemil on näiteks selline Passing By tunne peal. Et oli tore kuni kestis, aga kui me järgmine kord kohtume siis vaevalt kõik enam endine on. Päris ebameeldiv võib olla.
:: tomol 8:45 PM [+] ::
...
|
