eile

You could have been anywhere in the world, but you're here with me.And I aprecciate that..
:: welcome to my world,where everything is about something else :: kodu :: kontakt ::
<
[::..eile..::]
[::..lingid..::]
dzäss
KaameraKlubi
illlab
arved
eile

:: Sunday, October 30, 2005 ::

Kas esimene lause millega blogi alustada peaks olema korralik puncline et lugeja tähelepanu koondada ülejäänud teksti. Eriti kui kellegil on pikem sissekanne on hulga lahedam seda nii lugeda. Samas kui ei saa kohe tähelepanu kätte siis on suva millest jägnev tekst on, kuna ei viitsi lugeda. Ja kirjutada ka eriti ei viitsi sest natsa valus on. Ma eile töölt tulles kukkusin lauaga umbes selles kohas kus Santa Monica ja Venice Beach ühtuvad. Selle boardwalki peal, mingi kilekotihuinjaa jäi rattataha ja noh, käsi,põlv ja puus on kombes. Luba veel märkida et kell oli umbes pool 12 läbi, ja see Venice koht on siiski üsna geto. American History X oli kõik seal kandis filmitud. Need kossuplatsid kus üks mees ära kustutatakse on kohe seal samas rannas ja personaalselt ma ei saaks öelda et see koht väga palju muutunud on, peale selle et elamine on kalliks läinud. Igatahes. Kell oli palju ja eile oli ka THE laupäev. Selles mõttes et halloweenile kõige lähedam laupäev on see päev siis kus friigid õue tulevad enda piraadi ja batmani kostüümidega. Raske on mitte sattuda vestlustesse a'la ma ostan su laua 5 taalaga ära. Tänks. Mis ma sellega öelda tahan on vist see, et Eesti ühistransport on mu eriti ära hellitanud. Vahemaad ka loomulikult. Ja *Eesti Getod:D* ka. Erinevalt Lasnamäel üles sirgumisega, on siinsetel kohalikel ikka substantsidega oivaliselt probleeme. Aasta läbi külm ei hakka, siis öösel lendavad palja joffiga kräkkheedid majja. Ma ei kujuta ette õnneks mis nende peas toimub.

Ma eriti ei kujuta ette mis minu peas ka toimub. Ma hakkan jälle kolima eks, ja siis ma koristan enda tuba ja viskan mingit kelbast minema mida viimase poole aasta jooksul kordagi pole vaja läinud. Plaatidega on kõige retsim. Ma ei viska muidugi neid minema, aga huumor on vaadata mis muusikat ma ostnud olen ja mingid kinnised plaadid mida ma ei teadnudki et mul oli. Eriti positiivse üllatuse tegi the Unseen topelt CD mis ei ole minu meelest nii väljalase. Ja Ninja Tune DVD mis on üüratult hea. Ja mis kõige retsim.. INDIANA JONESI 4 DVD SET!! AAWWWW! KÕIGE RETSIM. Kuna ma nende vaatamiseks aega leian, aga see on nii faking klassikaliselt parim trilooga ever. Sest ükskord Disneylandis käies oli vaja Indy ride ikka 2 korda läbi sõita. Nii südamlik muinasjutt lihtsalt. Ja veel mingid Kurosawa filmid mis ma vist ma ei tea kust ma nad sain.

Enihuu, ma kassin enda lõhkise kehaga edasi. Jõuludeks palun powerbooki koos Aperture ja Knights of the Old Republicuga ning edasi tagasi lennupiletit Torinosse umbes veebruaris. Tänks

:: tomol 9:56 AM [+] ::
...
:: Thursday, October 27, 2005 ::
Life?s but a walking shadow, a poor player
That struts and frets his hour upon the stage
And then is heard no more. It is a tale
Told by an idiot, full of sound and fury,
Signifying nothing.
-Macbeth

:: tomol 6:56 PM [+] ::
...
:: Saturday, October 22, 2005 ::
mismõttes S1,Illmindi, Little Brotheri ja Mediani laul on iTunesi nädala singel?

:: tomol 4:03 PM [+] ::
...
:: Thursday, October 20, 2005 ::
Yeah, you pronounce my name, Kweli

Nõnda, leides plaadikastist plaate millel kirjas Rawkus. Märgist millest võis omal ajal veel uhke olla. The Blasti kuulates tulid ulmeliselt naljakad ja mõnusad seigad meelde minevikust. Siis kui kõik oli selline nagu ta enam ei ole. Eriti tuli meelde see üks varahommik Jannoga Jareku juures pärast mingit ülikvaliteetset XSi pidu. Et kuhu need sessioonid kadusid, et seni kuni keegi biiti nokib kirjutad sõnu ja lindistad ja naudid. Kõik on magamata ja näljas ja paha olla ja mida veel. See hommik millegipärast on meelde jäänud ühe sellise mälestusväärse hetkena mis ilmselt ei kao kunagi. Minu seest vähemalt mitte. Aga näed ajad lähevad edasi. Ma loen foorumites kuidas niiöelda produtsendid on mornid et neil on sitad vahendid muusika tegemisteks. Siis kõik ütlevad AWWWWW nii kahju. Räpparid räägivad kuidas kapis on sitt lindistada ja aidake mulle räpinime valida. Ma lihtsalt augusti kuus lugesin enda põhikooli kirjandeid, ja minu Wu Tangi ja Beastie Boysi tsiteeriv essee oli tähitud Tom-Olaf Urb, 7A klass. Et mismõttes sul on kehv kvaliteet ja sitad vahendid? Miks sa teed seda mida sa teed? Et kui sulle ei meeldi nokitseda, siis ära nokitse. Palun ära vingu ka. Ja ära vingu et Looptroobi kontserdile alaealised ka sisse pääsevad. Jah, ma käisin 15 aastaselt Spiritis ja käin siin samamoodi baarides kui vajadus on olgugi et ma ei ole ammugi 21. Endale ei tundu et ma midagi kurja kellegile teen.
Lihtsalt tundub et ajad on kuidagi järsku nii palju muutunud. Ja eriti rohkem hakkab tunduma et ma ise olen muutunud. Sest mis sai alguse sellest et ME teeme midagi mida meile meeldib teha. Kirjutame sõnu. Meile meeldib kirjutada. Iseenesest mõistetav ju. Meil on midagi öelda. Me väljendame endid nii.
Täna aga ma ajan läbi kolme inimese kedagi neljandat taga kes lubas laulu ära kruttida aga ma pole temast midagi kuulnud, ja tuleb välja et ei kuulegi, kuna talle ei meeldinud, ja üritad olla viisakas ja mitte eriti närvi minna ja saada aru ja mida kõike muud. Miks sa lubad? Miks üldse keegi lubab midagi kui pole võimeline lubadust täitma? Minu silmis jätab üsna negatiivse mulje , ja olgugi et sajast sada korda ei ole ma musternäidis aga hei. Lihtsalt on tunne et kõik kes räpirongile tema hiigelajal astunud on ei ole vist sama kindlalt oma kohtadele istunud kui need kes selle rongi käima lükkasid. Basics. Kui niisama on soov kuulsaks saada või ma ei tea mille nimel te seda teete, siis tehke pornovideo, laske internetti ja korraldage skandaal. Jätke muusika rahule.
Lõpuks ikka ajan träkkeri kurjaks, võtan isa arvuti, vean kappi, lülitan mikrofoni sisse ja tunnen ennast jälle nagu 17.
Säh Sulle Train of Thoughti

:: tomol 7:31 PM [+] ::
...
:: Friday, October 14, 2005 ::
selles suhtes normaalne

:: tomol 12:28 PM [+] ::
...
:: Thursday, October 13, 2005 ::
Kaameraklubi. Seal. Vasakul.

:: tomol 8:58 PM [+] ::
...
:: Saturday, October 08, 2005 ::
Elu on pill

neela või alla

:: tomol 8:14 PM [+] ::
...
:: Friday, October 07, 2005 ::
Enihuu. Ma siiski mõtlen siin et targem oleks igaks juhuks ära blogida enne kui arvuti kõvaketas 2 päeva jooksul kolmandat korda katki läheb. Tendents on tugev. 1 aken maksimaalselt avatud ja krõbiseb. niu niu. aaagaa õnneks on alati olemas BACKUP mida me kunagi ei TEE sest me ei VIITSI. Esimese korraga ei läinudki nii palju kaotsi. 2-3 aljbomi träki mixdowni. ja muidugi kõik muusika. Taga targemaks. aga sellest teemast on mul täpselt sama huvitav kirjutada kui sinul sellest lugeda. Käisin teisipäeval Koushiku kontserdil. või tegelikult oli tegi dj setiga mis koosnes uskumatult heast soulist ja siis commonist ja dr.drest. lahe kui kellegile veel dre meeldib. siis olid seal veel keegi Jamie Liddel ja Four Tet, ja Peanut Butter Wolf ning Percee P. Üldjuhul teine kord pooleteise aasta jooksul mis ma siin klubis olen käinud. Esimene kord oli üks hausikas ammu, mis sakkis. Vähemalt läheb kunagi ammu tehtud ISIC kaart ikka veel läbi, sest siin teatavasti alla 21 jooki panna ei saa, ja kui kütet kuulad siis kaine on küll raske olla. Natuke veel ja seda kaardikest ei lähe vafa mul enam. ausalt.
Jutuajamine bounceriga Koushiku peol.
What the hell is THIS????
uhh..I'm European...
it doesn't mat..uh..ok

:: tomol 8:36 PM [+] ::
...

miks sa siia tahad vajutada??